V2ikekass

Postitusi: 8

Tiitel: Kokaõpilane

Viimased postitused

2012-03-14 11:42:26
Viimasel ajal on omajagu turule toodud mingeid ürdisoolasid, mis mulle isiklikult ei istu, kuna eelistan toidu sisse siputada soola ise just oma maitse järgi (vahel unustan ära ja üllatus-üllatus, isegi siis ei juhtu midagi). Tartlasena ma seda Kuldna sarja ei reklaami (ei ole tootja ega turundaja), aga mulle kingiti selle sarjast jõuludeks "lihamaitseaine" ning "salatimaitseaine", mis kumbki ei sisalda soola ega ka E621. Ongi lihtsalt sellised ürdisegud ning olen nende kinkijale väga tänulik. Siin reklaampildikesel hakkas silma "erinevaid soolata maitseainesegusid" - seda vihjet on ka hästi hea teada, tänud!!
2012-03-14 11:33:10
Pille:
Fre:
Aga kasutaks teemat ja küsiks et mis vahe on tavalisel ja mustal vürtsköömnel? Kindlasti aitaks internet ka vastust leida aga äkki keegi oskab kohe öelda. Mul kunagi olid tavalised otsas ja siis mõtlesin et kas asendada mustadega või mitte.
Kas Sa ingliskeelse 'black cumin' all pead silmas aed-mustköömneid (Nigella sativa) või Bunium persicum? Esimese kohta on Nami-nami kokandussõnastikus kirje täitsa olemas, teise kohta saad lugeda nt Wikipediast või Gernot Katzeri andmebaasist. Vürtsköömnest saad lugeda ja pilti vaadata siin, mustköömnest siin.
Tõstan korraks seda teemat. Avastan enda jaoks ka köömnete võlusid ning ostsin Meira "Jahvatamata köömneid". Kui nüüd piltidega oma köömneid võrdlesin, siis on ilmselgelt tegu ikkagi vürtsköömnetega. Õnneks on selle leiuga hästi läinud, sest kasutasin neid Marika Blossfeldti "kikerherned maguskartulitega" retseptis, kuhu tuligi lisada vürtsköömneid. Mõtlesin köömneid ostes, et ah, mis vahet seal ikka on, küllap käivad muidu köömned ka. No ja käivadki. Eriti, kui on õigetega tegu :D
2011-08-29 17:11:56
See seene"võileib" oli ka tegelikult väga hõrgutav, nii et panen siiagi kirja. Tegime selle pärast pikka jalutuskäiku paduvihma järgses Taevaskoja kandi metsas. Mul oli tegelikult seal plaanis pisut seenigi leida, aga ju siis olid targemad pead ette jõudnud või polnud seened jõudnud veel kasvama hakata. Õnneks müütas üks kena daam meie koduteel igasuguseid värskeid metsasaadusi, sealhulgas ka haavapuravikke ning nendest see "võileib" siis sündiski. Metsaskäigu-järgne seene"võileib" * Tavalist musta vormileiba - nii palju viile, kui parasjagu vaja on * Haavapuravikke või muid praetavaid seeni - puhasta ja prae * Ürtidega kohupiimakreemi (neid on nüüd küll igasuguseid, näiteks Pajumäe oma. Või Selveris on müügil üks väga mõnus ricotta baasil tehtu - meie kasutasime seda) Praed seened ära. Või ja seeneleeme juurde topid pannile ka leivaviilud. Nii palju, kui parajasti vaja on, see toit tuleb kohe soojast peast ära süüa. Kui leivaviilud on parajalt soojad ja pehmed, laod need serveerimiseks taldrikule, sätid kohupiimakreemi peale ning kroonid seda kuhilat praetud seentega. Kõrvale sõime vana head tomati-sibula salatit. Ei tea, kas asi oli toidus või lihtsalt selles pikas jalutuskäigus, igal juhul olid sellised võileivad väga maitsvad, toitvad ja sooja andvad ;)
2011-08-29 16:55:57
Värske küpsisetordi-katsetus, mis loodetavasti samuti varsti meie "klassikaks" kujuneb. Probleem nimelt selles, et väike-M tavaliselt magusaid kooke ei söö, aga sünnipäev oli tal sellest hoolimata tulemas. Arutasime siis asja hea peresõbra, Tiiaga, kes lõpuks jõudis praktikas järgmise küpsisetordini. Tema kutsub seda kalatordiks. Kalatort: * Pakk Salvado küpsiseid (Maximas müügil) vms kreekerilaadseid * Suitsukala, näiteks hõbeheiki Täidis: * Gefiluse maitsestamata jogurt * Pakk Ricottat * Värske kurk * Rohelist ja valget sibulat * Basiilikut Katteks kurki ja tomatit. Tiia tegi selle suu(re)pärase tordi kandilisse kaussi. Ladus küpsised kausi põhja, sinna peale sättis peeneks pudistatud suitsukala ning omavahel segatud jogurtit+ricottat ja hakitud värsket kurki, sibulaid ja basiilikut. Kuna tegemist on kihilise tordiga, tuli seda sammu veel pisut korrata. Kõige pealmisele küpsisekihile määris ta veel jogurti-ricotta segu ning laotas ilusad kurgi ja tomati-viilud. Ka see tort võiks külmkapis omajagu seista. P.S Väike-M pirtsutas koogi peale pelgalt selle pärast, et me julgesime talle "kook" öelda. Iseenesest oli selline "soolane" küpsisetort ka väga maitsev.
2011-08-29 16:49:08
Meie pere lemmikud on küpsisetordid. Nendega on üldiselt nii, et pead pisut hakkima, pisut segama, siis pistad külmikusse ja sobival ajal võtadki söömiseks välja. Meie pere klassika ehk variatsioon Angeelika Kangi "Tordid" raamatukeses ilmunud küpsisetordist. Kuna selles koogis on magusat kommi niigi palju, siis suhkrut ei ole lisanud. * 3 pakki küpsised (Kalevi või Selga omad) - pudistada * pakk lehmakomme või iiriseid, hakkida * purk konservkirsse (isegi kui purgil on silt, et "kivideta", katsume ikka alati üle, et hamba alla ebameeldiv üllatus ei satuks) * Alma vanillikohupiimakreem (see, millel pisikesed vanilliterakesed sees) * väike pakk (200 ml?) vahukoort + veel veidi vahukoort Vahukoore klopid ära. Segad tasakesi kohupiimakreemi juurde. Lisad küpsisetükid, kommid ja kirsid. Võtad klaasvormi (sellise paraja nelinurkse) või mõne muu õõnesanuma ja vooderdad selle toidukilega. Kallad koogisegu sinna sisse ja sätid toidukile otsad kenasti peale. Et külmkapis muud asjad lõhnareostust ei tekitaks. Seisab siis koogike üleöö. Või hommikust õhtuni. Mähid koogi kilest lahti, sätid vormi peale taldriku ja keerad koogi taldrikule. Kõik see mass tuleb tänu toidukilele kenasti vormist välja. Peale võib vahustada veel vahukoort, dekoreerida mingite puuviljaviiludega või šokolaadikribaga.