Repsu

Postitusi: 2

Tiitel: Kokaõpilane

Viimased postitused

2010-03-21 16:09:02
Meile pakub ka see "forced" variant huvi. Tänavu paneme seemnest minema, eks näe, mis tulevik toob. Kindel on, et see ala on käsitööd nõudev. Aga aianduses polegi midagi, kus käsi külge ei ole vaja panna...
2010-03-16 15:22:52
Rabarber avamaal on kasutamiskõlblik teisel -kolmandal aastal, sõltuvalt sordist. Head on Cawood Delight ja Victoria (see on seemnest pannes parem). Rabarber on suht haiguskindel, mädanik kimbutab tihti. Olenevalt põõsa suurusest ei võeta ühelt taimelt korraga ära tervet sületäit varsi, näiteks kui on neli lehte, siis üks-kaks, mitte rohkem. Vars murtakse täiesti varre kaelast, see tähendab - võetakse kinni varre alumisest otsast ja liigutades vasakule-paremale üritatakse vars juure küljest lahti murda. Varre külge peab siis jääma selline lusika-kujuline varre ots. Vastasel korral kergendame me mädaniku teket juures., muuseas, esimesel aastal,kui on juba varsi, neid ära ei võeta, et soodustada juure arengut. Kui on oht, et taim kipub õitsema minema, siis õis lihtsalt võetaks ära. Kui tahate pikendada oma rabarberi eluiga, siis tuleb seda aeg-ajalt lahti lõigata, ehk siis välja kaevata, osadeks jaotada ja uuesti maha istutada, mitte puutumatult ühes kohas hoida aastakümneid ja arvata, et kõik on ok. Ei ole, sest juure keskele tekib aja jooksul mädanik ja oletegi ilma oma koogist. Juure keskmist osa tavaliselt ei kasutatagi, sest see kipub õitsema minema ja annab vähe lehti. Juure tükeldamisel üritatakse jätta iga osa külge vähemalt paar punga, mis maha istutades peavad jääma cm võrra kerge mullaga kaetuks. Kui tahate saada sellist roosakas-punast õrna ja hõrku rabarberivart, siis tuleb põõsas, kui pungad juba natuke mullast pea välja on pistnud, katta täiesti läbipaistmatu anumaga. Et valgust sisse ei pääseks. Ja kogu lugu. Kuu aja pärast saate sealt alt selliseid pikaksveninud õrnu varsi korjata. Vähemalt nii lubavad Inglismaa Yorkshire kuulsad rabarberikasvatajad. Peale delikatessi korjamist tuleb aga taim järgmise aastani rahule jätta. Üldiselt on rabarberi kohta päris palju informatsiooni leida netist, küll mitte eestikeelset. Arvatakse, et rabarber - see on imelihtne! Aga võta varrest :) ! Ah jaa - sügisel korjake ikka vanad lehed ära, samamoodi, nagu suvisel ajalgi - kahelepoole murdes. Talveks võib pealt kergelt katta, mõni kuuseoks vms. Rabarber ei taha väga päikesepaistelist kasvukohta, pisut varju lõunapoolsel küljel oleks väga teretulnud. Armastab kergemat mulda, mitte väga savist ja vesist. Muuseas- kuivad ja kuumad ilmad panevad varred puituma... Juure jagamist on soovitav teha iga 4-5 aasta tagant. Istutamisel kasutada komposti juure ümber, mis võib olla segatud kerge lisaväetisega. Pärast istutamist tugevalt kasta. Kui rabarberivarred on pehmed või pruunikad, siis neid ei tohi tarbida nende mürgisuse tõttu, samuti, nagu lehedki. Küll aga võib kõiki rabarberi osasid komposteerida. Kui tunnete muret rabarberi ületalveelamise pärast, siis võib sügisel juurika näiteks välja kaevata ja pista ta kompostihunnikusse paksema kihi alla, et see sealt siis kevadel tagasi maha istutada. Kui on soov ka jaanuaris rabarberit nautida, siis võib näiteks pärast esimest külma (umbes jõulude paiku) 2-3 aastase juurika välja kaevata, parajasse potti istutada ja panna kuskile, kus on 10-15 kraadi sooja. Võib olla ka rohkem, kuid seal peab olema totaalselt pime. 10-12 nädala pärast saate oma rabarberilt juba hõrke roosakaspunaseid varsi korjata ja kirjandusele toetudes peaks seda saama kuni saab juure uuesti välja istutada. Korjatavad varred ei ole pikad, kuskil 18-20 cm. Väljaistutatud taim jäetakse aga sel aastal rahule, et ta saaks uuesti jõudu koguda. Seda ja muudki infot leiate, kui loete nt. www.rhubarbinfo.com vms.