Mustpaike

Postitusi: 4

Tiitel: Kokaõpilane

Viimased postitused

2010-01-01 06:53:33
Sai ka vastselt käidud La Bottegas. Alustaks väga välistest kogemustest. Koduleht jätab mulje nagu tegu oleks Tšaikovskile sarnase ülevoolavalt luksusliku kohaga. Sisse astudes muutus muidugi arusaam koheselt. Eesmine saal oma kõrgete veiniriiulitega on tõesti suurepärane, kuigi võrreldes suure osa muu Sparkling Groupi kohtadega näis see kuidagi kesine. Osalt suurepärane ja geniaalne ning kohati jättes mulje mõnest odavast pitsakohast. Teeninduse osas midagi eredat ette ei jäänud, kuigi tekkis soov, et teenindaja siiski teaks selgelt ja üheselt kust mingi tükk loomalt on lõigatud (miskipärast jättis samasuguse mulje nagu kunagi restoranis Buenos Aires, kus kelner esimest korda elus kuulis sellisest asjast nagu Weissbier). Menüü osas, ei oska öelda, kas see on isiklik vähene kogemus itaalia köögiga kui üldise restoranikultuuriga, kuid on raske mõista, mida La Bottega täpselt olla tahab. Nime järgi lihtne trattoria, kohati on seda joogikaardist (alkoholivabad joogid ja kange alkohol) ka näha. Veinivalikult võiks arvata, et koht tahab olla Itaaliale keskendunud vinoteek, kuid isegi seda rolli ei õnnestu edukalt mängida. Ning toidumenüü tahab olla kuidagi võrdne muu Sparkling Groupiga ja võrreldavate muude itaalia restoranidega. See ka ei tundu õnnestuvat, kohaliku tippklassi hulka ta minu silmis ei saa. Eelroad on klassikalised, ning väga maitsvad. Pearoogadest tekkiski veise antrekoodiga huvitav küsimus, kust see lõigatud oli, sest hoolimata liha lausa jumalikust suitsusest maitsest ja aroomist, olid lõigatud tükid vastuolus kõige sellega, mis minu kogemuses mitme aasta jooksul Tallinna restoranides antrekoodi nime all on ette sattunud. Väga läbikasvanud lihaga oli tegemist. Magustoidumenüü jättis samuti tagasihoidliku mulje, mitte midagi soovitada sealt küll ei saa. Kokkuvõttes, veini ja mõnusa kerge lõunaeine võtmiseks sealt mööda astudes, miks mitte. Kuid sihipäraselt sinna tagasi pöörduma ei hakka.
2009-12-29 04:59:41
Ütleks ka sõna sekka.. Nooremast peast ei läinud midagi, hakkas meeldima siis kui vanus lubas. Algselt oli üpris hea absint. 53% šveitsi absindi joomine külmalt on vahel harva endiselt meeldiv. Norde Centrumi õllevalik on ka enamuses läbi katsutud ja lemmikud leitud. Kord või paar kuus ehk saab õlut ka joodud. Veinist väikeses koguses Lõuna-Aafrika punased. Hispaania vahuveinid ehk kord aastas. Šampanjast oli hea tellida Prantsusmaalt ühest "väikesest" veinimõisast, mis toodab keskmiselt vist veidi üle 12000 kasti aastas. Eesti restoranidele täiesti tundmatu Jean Milan. Sai tellitud paar kasti 2002-2003 aasta veini nii paar aastat tagasi.. Minu jaoks parim šampanja üldse. Kui postikulu nii masendav ei oleks telliks praegugi. Praegu on minu põhiliseks lemmikjoogiks vähemalt kümneaastased šoti ühelinnaseviskid, mida aeglaselt-vaikselt nauditud saab, hinnaklassis nii kuni seitsesada eeku pudel. Korra nädala-kahe jooksul ikka saab klaasi või paar võetud, vahel tihedamini. See siis viimase poole aasta trend..
2009-12-29 03:56:39
23. dets sattus koht olema üpris tühi. Restorani logistika on lahendatud väga hästi: eespool on suuremad lauad hotelli külaliste jaoks, kus need saavad oma eine, ning tagapool on rohkelt rahu ja vaikust muudele külastajatele. Teenindus oli väga meeldiv ja professionaalne. Võiks lausa öelda, et personaalne, nagu oli kord mõne aasta eest einestada parasjagu tühjana olnud Glorias. Lisaks on praegu hinnad teinud läbi korraliku languse, nõnda et toidumenüüst ühtegi enam kui 200 eeku maksvat asja ei leia. Toidust. Endale sai tellitud Caesar Cardini, meega pardifilee ning sinna järele creme brule. Einekaaslased mõlemad puravikusupp ja põldvutt. Väga kogenud vanema einekaaslase sõnul oli puravikusupp üks linna parimaid, kuigi selline, et portsjon on just paras, rohkem süües hakkaks maitseelamus alla käima. huvitaval kombel sobinuks minu Caesar Cardini osas sama öelda. Puravikusupi puhul üllatas mind serveerimine: supp ja roostevabast 'kohvikannust' valatuna!? Pardifilee oli suurepärane, minu silmis üks linna parimaid, jäädes veidi ehk alla C'est la Vies serveeritule. Creme brule klassikaline, tumedat šokolaadi sisaldav osa oli eriti meeldiv. Tundub et ka selle osas üks väheseid kohti, kus suudetakse seda tõesti hästi ja eriliselt teha. Kokkuvõttes võiks öelda, et kes oma klassikalist lõunat tõesti nautida soovib siis selle jaoks on praeguste hindade juures suurepärane võimalus seda Monacos mõnusalt ja rahus teha.
2009-12-29 03:21:54
Enne talvelume tulekut sai Chakras käidud. Kodulehelt muidugi enne uurides, millega täpselt tegu. Enam elamusest väga palju ei mäleta, vaid seda, mis kas meedis või häiris. Nii koduleht, menüü, joogikaart kui esiuks jätavad igati soliidse mulje, seest on sellise üpris vaba olemisega, mis üllatavaks (negatiivseks) kontrastiks oli. Garderoobi puudumine, kõlakojana käituvad saalid ja pikaldane või siis alamehitatud teenindus torkisid ka, ning takistavad enda isiklikus nimekirjas kõrget kohta. Kuid menüü pärast võiks sinna pöörduda tagasi üha uuesti ja uuesti. Suurepärane "kolmepiprane" rammus lambakarri näiteks koos oma puhta chili-pipra teravuseauraga. Ning muidugi koha peal küpsetatud india leivad. Minu jaoks vääriks viimased sinna kanti sattudes eraldi jalutuskäiku Chakrasse. Kui teenindus ja üldolemine veidi professionaalsem oleks, võiks minu silmis olla tegu vägagi tõsiseltvõetava omapärase pärliga, mille bang-for-buck väärtus oleks nii kõhutäitmise kui (maitse)elamuse osas küllaltki kõrge.