Postitusi: 5
Tiitel: Kokaõpilane
2010-07-07 18:48:51 |
toitude kohta ei oska midagi kosta. aga menüü nägi viimati küll nii õigekeelsest, heakeelsest, mõnestki võõrkeelsest kui ka toimetuslikust küljest lihtsalt kohutav välja. nagu keeletoimetaja märg unenägu. |
2010-05-23 17:56:47 |
kõlleste kanepiseemnetega šokolaad on mu lemmik! |
2010-03-12 14:48:46 |
Tegin ükskord leiva eeltainast ja valasin juuretisele liiga kuuma vett peale, juuretis oli ka värskelt külmkapist võetud ning sai vist korraliku šoki. Pärast 12tunnist mittehapnemist oli selgelt näha, et midagi on valesti, ning rukkijahu-vee segu lõhnab nagu rukkijahu-vee segu, mitte nagu hapnenud tainas. Lisasin siis paar supilusikat kodust jogurtit (Valio Gefiluse baasil vist tehtud), eelmisest leivast murendatud puru, näpuotsaga pärmi, kunagi hiljem ka rukkijahu, nisujahu, soola-suhkrut. Sain siis vist u nädalaga juuretise jälle käima ning võtsin kahte purki külmkappi. Ühte kasutan leivateoks ning teist vahetevahel saiateoks. Saiajuuretis on saiategudega loomulikult palju nisusemaks muutunud, konsistents on tal ka hoopis teistsugune kui leivajuuretisel, siuke kleepuv ja nätske. Retseptiks kasutan järgmist kirjutist http://www.io.com/~sjohn/sour.htm Samast võib leida ka juuretise tegemise õpetuse ja muid näpunäiteid. 'starter' tähendab juuretist, 'sponge' vastab vast eeltainale e juurele, 'proofing' hapnemine, 'hooch' juuretise peale tekkiv vedelik. Meeldib lehekülje juures see, et on toonitatud iga jahu, inimese, juuretise jne erinevust, et ei saa anda minutipealseid täpseid aegu hapnemiseks, kerkimiseks või juuretise alustamiseks, samuti nagu täpseid jahukoguseid taignale, sest kõike peab ise tunnetama ja jälgima, et õiget saia-leiba saada. Ise olen lasknud juurel hapneda nii 6 kui ka 12 tundi. Kuna kogused on võrreldes mu leivateoga palju väiksemad, peaks loogiliselt võttes piisav hapnemine palju kiiremini minema. Kuna arvestan oma leivateo kogemuste ja kohalike eesti tavadega, kus leivaastjat ei pestud, siis lasen ka oma nisujuuretisel enamasti pesemata purgis edasi elutseda. Vikipeedia haputaina tutvustus väidab, et haputainas valitsev bakterite-pärmseente tasakaal ja rohkus enamasti kaitsevad tainast teiste bakterite-seente eest ning haputainast küpsetised peaksid kauem värsked säilima ning hallitusele vastu pidama. http://en.wikipedia.org/wiki/Sourdough |
2009-11-16 14:45:40 |
Pühapäeval oli mu esimene leivategu. Tulemuseks suurem tavaline ja väiksem peekoniga leib ning üks väike plönnleivake. Ended olid halvad: toidumäärimispintsel lagunes koost ning silikoonvorm oli endale põhja ja külje vahele augu kuskilt leidnud (õnneks leivataina jaoks on too auk liiga väike). Lõpuks sai kahe erineva retsepti vahel pendeldades liiga vähe soola lisatud. Aga täitsa aia taha ei läinud, kuigi ka peekoni unustasin palavikuuimas läbi praadida.. too leib sai vähemalt veidi soolasem, sest lihale ma maitseaineid ikka panin. Täna panen jälle eeltaina hakkama ja teen homme ühe leiva pähklite-rosinatega. Rosinaid peaks enne leotama ja pähkleid röstima.. äkki läbi kirjutades jääb see mulle kindlamini meelde :P |
2009-11-16 14:29:47 |
1) 23 2) N 3) Tartu-Tallinn 4) 2+kilpkonn |