Helena

Postitusi: 12

Tiitel: Kokaõpilane

Viimased postitused

2013-01-13 18:18:01
Blondie:
Tellisin selle "Toidud ainult taimedest" ja olen väga rahul. Nagu ma ka lootsin, on see tõlkeraamatutest hulga väärtuslikum, kuna kasutatavad toiduained on kõik Eestis lihtsasti saadaval ja seega kõik retseptid ka täiesti teostatavad, mitte ei koosne juurviljadest, mida haruharva kuskil kohtab, kui üldse. Retseptid on lihtsad ja vaheldusrikkad. Veidike häirib koguste asi (mis kogus on "klaas"?!), aga eks see söögitegemine olegi loominguline asi.
Ma ka ostsin selle, olen 2 rooga katsetanud. Läätsekotletid teen järgmine kord rohkemate aedviljade ja vähemate läätsedega. Ideed on head, aga teostus jätab küll soovida. Tahaks lausa autoritele kirjutada, et andku siis oma "kruuside" mõõdud ka siis. Kui kasutatakse mõõtühikut "klaas", siis sellest saan veel kuidagi aru. Aga kruus? Mul on erinevas mõõdus kruuse. Mina olen see tüüp, kes tahab retsepti vähemalt korra läbi teha täpsete kogustega, et aru saada, mida autor mõelnud on. Pärast võib eksperimenteerida kah... Või siis puudub mul piisav ettekujutus, et ka umbkaudsete kogustega opereerida :) Ja tahtsin ka seda lisada, et mitmed trükivead jäid silma ning keelelist kohmakust samuti. See läheb ka miinuspunktidena kirja minu jaoks.
2013-01-13 17:27:27
Mina käisin eelmise aasta oktoobris seal söömas. Väljastpoolt paistis mittemidagiütlev valge maja, aga sisse astudes oli tunne kohe teine. Köetud ahjude (?) soojus lõi mõnusa tunde. Samuti meeldis atmosfäär - lihtsus ja kodusus. Raske küll sõnadesse panna, aga selline pooleldi nukker ja melanhoolne sügismeeleolu oli - lihtne ruum ja lihtne mööbel, kõrvitsad aknalaudadel ja raagus puud väljas. Just selline atmosfäär, kus sul on hea meel, et istud toas, samas kui väljas on rõske. Arvan, et Põhjakas olen saanud siiani kõige paremat parti Eestimaa pinnal (mitte et ma oleks päälinna tipprestoranid kõik läbi käinud, aga minu skaalal oli see siiski parim). Kõrvale pakuti huvitavat rohelist püreed (ausalt enam ei mäleta, mis seal oli, vast spinat ja kartul?). Samuti eelroad (pasteedid ja määrded) olid väga mõnusad. Napoleon enam kõhtu ei mahtunud, selle ostsime kaasa ja tõesti-tõesti oli tegu VÄGA hea Napoleoni koogiga. Igatahes tahan kevadel tagasi minna ja soovitan ka teistele.
2011-03-19 17:00:11
Mul on selline küsimus, et kuidas oleks tark suhkruid säilitada? Jupphaaval on kogunenud koju fariinsuhkur, hele muscovade, tume muscovado, pärlsuhkur, golden caster sugar... Aga probleem on selles, et see kilepakend ei tundu olevat väga hea hoiuvariant, isegi kui see kinni kleepida... Fariinist sai tihke klomp ja sama on juhtunud heleda muscovadoga. Tõsi, ma ei kasuta neid igal nädalal. Aeg-ajalt panen küpsetiste sisse või isegi pannkookide sisse. Aga ma ei kasuta neid väga kiiresti ära. Tavaline valge suhkur on mingi plastmassnõu sees, aga seal kipub ka tükki minema. Kas peaks mingid eriti hermeetilised topsid ostma? Naljakas probleem ja natuke totter tunne ka, aga ehk on kellelgi hüva nõu anda.
2010-12-12 18:25:50
Köögikatake:
Mina keedan ka siirupi ise, segan teda pidevalt, et kõrbema ei läheks. Soovitan teha suht nõrgal kuumusel, siis ei tule kõrbe maitset ja siirup jääb heledam. Minu retseptis on nii, et 2/3 suhkrust tuleb esialgu pruuniks kuumutada, ehk siis täitsa vedelaks, siis lisada keevvesi (pigem tilk haaval, muidu võib üle potiääre ka podiseda, see suht ohtlik tegevus kogu taigna tegemise protsessis) ja seejärel ülejäänud suhkur. Vedelat siirupit keedad vaiksel tulel veel 15 minutit, selle ajaga sulavad need tükid seal sees ära ja siis lisad jahtunud siirupile ülejäänud ained.
Ma teen ka nii. Minu retseptis on vaja 300g suhkrut karamellistada-pruunistada. Esmatähtis on paksu põhjaga pott. Algul alustan nõrga kuumusega, kuni suhkur sulab. Segan puulusikaga. Siis natuke kuumemaks ja algab põnevam osa :D Suitsuandur laest maha ja natuke sinist suitsu. Siis ettevaatlikult keev vesi hulka. See on tõesti kõige ohtlikum osa. Paksud pajakindad kätte ja siis niristada vett kannust (0,5 l keevat vett). Ükskord ma ei niristanud ja siis.... siis oli potipõhi musta kivistunud suhkrut täis. See oli õnneks ammu :) Kui vesi lisatud, siis läheb ülejäänud suhkur sulatamisele (1kg). Minu retsept: 1,3 kg suhkrut 3 tl. nelki (purustan Jamie Oliver'i flavour shaker'iga :D) 1,5 tl jahvatatud kardemoni 3 tl kaneel apelsinikoort (kuivatatud ja jahvatatud; apelsinide söömine ja koorte fileerimine algab novembris :)) 500g võid 300g hapukoort 6 munakollast 1/2 tl soola 2 tl sidrunhapet 2 kg jahu 4 tl soodat Valmistada siirup (nagu ülal kirjeldatud). 1kg suhkrut täielikult ära lahustada. Tuli alt ära keerata (kui kasutad elektripliiti, siis tõsta ära pliidilt). Lisada nelk, kardemon, jahvatatud apelsinikoored. Lisa 500g kuubikuteks lõigatud võid. Klopi kuni või on sulanud ja segu juba ka jahtunud. Lisa hapukoor, munakollased ja sool. Sega ühtlaseks. Siis hakka jahu lisama. 500g jahu sega sidrunhappe ja soodaga. Hõõru läbi sõela taignasse. Sõtku juurde ülejäänud sõelutud jahu. Voila! Ülejäänud munavalged lähevad glasuuri jaoks kasutusele (1 munavalge kohta 1dl tuhksuhkrut ja maitse järgi sidrunhapet). Meie oleme nii aastaid teinud. Apelsinikoortega on nii, et ma ei oska kogust öelda. Mida rohkem, seda uhkem. Ikka päris mitme apelsini koored peaksid olema. Tänapäeval muidugi mõtlen, et peaks vist ökoapelsine hankima kuskilt.
2010-10-26 09:13:07
Soe võileib singi ja juustuga, aztec chili chocolate ja paar lusikatäit eile tehtud Self-saucing Jaffa puddingut - aeehhhh... süsivesikulaks :D