Alates 1970ndatest on stabiilsete isotoopide meetodit arheoloogias laialdaselt kasutatud mineviku inimeste toitumise uurimiseks. Kuigi mujal maailmas on isotoopanalüüsid saanud inimluude uuringute tavapäraseks osaks, ei ole see meetod oma kulukuse ja spetsiifilisuse tõttu Eestis veel kanda kinnitanud. 2013–2014. aastatel võeti ja analüüsiti projekti ”Ristisõdade ökoloogia” (vt: http://www.ecologyofcrusading.com/) raames Suurbritannias Readingu Ülikoolis luuproove ligi 150st Tartu ja selle lähipiirkonna 13.–18. sajandi matustest. Varem pole antud perioodi inimluid sellest aspektist uuritud. Saamaks veelgi täpsemat ülevaadet, võeti proove ka looma-, kala ja linnuluudest, mis võisid kuuluda kohalike elanike menüüsse.
Esialgsed tulemused näitavad, et Tartu elanike toitumine viiesaja aasta jooksul märkimisväärselt ei muutunud, kuid erinevaid sotsiaalseid ja soolisi gruppe on selle põhjal võimalik eristada. Millest võis toituda 2013. aastal Tartu toomkiriku hauakastist leitud tõenäoliselt podagra haige keskealine mees? Mida sõid aga inimesed, kes elasid väljaspool linnamüüri? Ettekandes leitakse vastused tõstatatud küsimustele ning peatutakse veel mitmetel huvitavatel avastustel.
Foorum