Retsina

Retsina on tuntud Kreekast pärit vein, millele on kääritamise ajal lisatud männivaiku. Tavaliselt on retsina valge, harvem ka rosé. Kunagi leidsid vanad kreeklased, et mida kindlamalt veiniamfora suletud on, seda kauem vein seal säilib. Pitseerimisvahendina leidis tunnustust männivaik, mis teadagi aga lõhnab ning lisab oma buketi nõus hoitavale joogile. Et Pasteuri avastusteni oli jäänud veel 25 sajandit, arvasid kreeklased, et just männivaik ongi see aine, mis veini riknemist takistab. Nõnda hakatigi juba pruulimise ajal veinile vaiku lisama ja seda tehakse tänapäevani. Parim vaik retsina jaoks pidada pärinema Aleppo kandis kasvavailt mändidelt. Nii mõnigi veiniasjatundja arvab, et Retsina on meie päevini säilinud väga lihtsal ja loomulikul põhjusel. Nimelt on kreeklased oma joogiga harjunud, nad on selle seltsis üles kasvanud ning see sobib suurepäraselt sealsete oliiviõlirohkete roogade juurde. Parimat Retsinat valmistatakse pealinna lähedal Attikas, kuid seda pruulitakse ka mujal, nii põhja kui lõuna pool Ateenat. Tegu on rohkem aperitiiviga, nagu vermut, sest vaigumaitse ei ole kääritamise käigus tekkinud loomulikult. Vein oleks Retsina vast siis, kui kreeklased laagerdaks seda jooki näiteks männilaudadest tünnides:)