Tavavahelik

Eestis laialt kuni massiliselt levinud, kasvab nii leht- kui ka okaspuumetsades, samuti niisketes soostunud kohtades. Mitmeid raskeid mürgistusjuhtumeid põhjustanud seeneliik, mis sisaldab kuhjuvaid mürkaineid.

Kuigi traditsiooniliselt on eriti Ida-Euroopa maades tavavahelikku söödud, siis tänapäeval peetakse mürgiseks ja selle söömisest tuleks hoiduda. Ingliskeelsete uuemate allikate kohaselt võib tavavahelik veel aastaid peale söömist põhjustada surmaga lõppeda võivat hemolüütilist aneemiat (Immune Hemolytic Anemia).

Kollakaspruun, tugevasti sisserullunud vatja servaga seenekübar on noorelt veidi kuppeljas, kuid vanalt laiuv ja nõgusa keskkohaga. Märja ilmaga võib tavavahelik olla väga limane. Kollakad eoslehekesed laskuvad lühikesele pruunile jalale ja värvuvad katsumisel tumepruuniks; nad on pehmed, paksud ja seenelihast hõlpsasti eraldatavad.

Leidub kevadest hilissügiseni.

Foto: Merilin Rosenberg