harilik säga e euroopa säga (Silurus glanis)

Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis) on kalaliik sägalaste (Siluridae) sugukonna sägade (Siluris) perekonnast. Eestis tuntakse seda ka sommi, summikala, sõgi, sääkala nime all. 

Nimetus teistes keeltes:

  • inglise k – wels, wels catfish, ka sheatfish
  • leedu k – amas
  • läti k – sams
  • poola k – sum
  • rootsi k – mal
  • saksa k – der Wels
  • soome k – monni
  • taani k – målle
  • vene k – som.

Säga põhitunnused:

  • UIMED: Seljauim on tilluke, vaevaltmärgatav, rasvauime ei ole, pärakuuim on aga väga pikk. Seljauimes kiiri 3-5; rinnauimes kiiri 14-17; kõhuuimes 11-13; pärakuuimes 77-92
  • KEHA: soomusteta, limane, pikk, painduv. Värvus muutlik, tavaliselt oliivroheline, selg mustjassinine, -roheline või -pruun. Küljed heledamad, marmorimustriga, kõht hallikirjaline. 
  • PEA: lai, lame
  • SUU: suu on suur. Kummaski suunurgas ülahuulel väga pikk poise, alalõual neli lühikest peent poiset.

Leviala: 

Kesk- ja Ida-Euroopa Laadoga ja Oneega järvedeni põhjas, Musta ja Kaspia merede valglais, ida poole Araali valglas. Ei pelga ka riimvett, toitub ka Dnepri limaanides, Aasovi, Kaspia ja Araali meres.

Eesti on säga levila põhjapiiril, siin leidub teda vaid Peipsis, Emajões ja väga vähearvuliselt Võrtsjärves.

Säga kulinaarias:

Kulinaarias hinnatakse nooremate sägade (alla 15 kg) liha. Suuremate isendite puhul peetakse liha liialt rasvaseks ja selle kasutamist ei soovitata. Mari on mõnede väidete kohaselt mõnevõrra mürgine ja seda ei tohiks toiduks kasutada, kuid tegelikkuses kasutatakse marja siiski nö kaaviarina.

Kõige enam püütakse harilikku säga Venemaa, Kazashstani ja Türgi sisevetest ning Prantsusmaa ja Saksamaa kalakasvatustest.

Tähelepanu!

Eestis kehtib sägale täielik püügikeeld. “Eesti punases raamatus” (1998) on säga eriti ohustatud liigina (kategooria 1). 

Nami-Namis sägaretsepte ei ole.